• Aiamaja24 logo
  • Kui pikk on aiamajade tavapärane kasutusiga?

    Kui pikk on aiamajade tavapärane kasutusiga?

    Pea igas aias on aiamaja, olgu see siis klassikalises või hoopis modernses stiilis puithoone, mida kasutatakse näiteks kuuri, suvila, sauna, vabaajakeskuse või väljarenditava külalistemajana. Kuigi puitmajad on Eestis väga populaarsed, on siiski üldine arvamus, et nende kasutusiga on oluliselt lühem kui kivihoonetel. Statistika aga väidab, et üldiselt peavad puithooned sama kaua vastu kui kivihooned. Nii et aiamaja ehitades võiksite arvestada sellega, et hoonet hakkavad kunagi kasutama ka teie lapselapsed ja nende järeltulijad.

    Uurime käesolevas artiklis müüti kivimajade vastupidavusest ja puitmajade lühikesest elueast põhjalikumalt ja arutame, mida saaks teha, et teie aiamaja peaks vastu sama kaua kui kuulsad Hiina puidust templid.

    Kui pikk on aiamajade tavapärane kasutusiga?

    Ehitusmaterjalid puit ja kivi läbi ajaloo

    Puitmajad, täpsemalt spetsiaalsete sälkude abil ühendatud seintega palkmajad, mida me moderniseeritud kujul ka tänapäeval toodame, olid enne roomlaste sissetungi paksude metsadega kaetud Kesk-Euroopa põlisrahvaste peamiseks eluasemeks. Rooma sõjavägi hakkas puidust valmistama palissaade, relvasid (katapuldid, piiramistornid jms) ja eriti oluline osa oli laevade ehitusel. Palju küttepuitu tarbisid sepakojad ja sulatusahjud. Kõik see tingis ulatusliku metsade hävitamise. Kui esimesed kindlused olid veel ehitatud puidust, siis hiljem levisid Rooma traditsioonilised kiviehitised üle kogu Euroopa.

    Isegi kui roomlased olid ammu läinud, jätkus Euroopa keskosas kivimajade võidukäik. Kivihooned olid prestiiži sümboliks ja kes vähegi seda endale lubada sai, lammutas oma puitmaja maha ja ehitas kivimaja asemele. Põhja-Euroopasse roomlased ei jõudnud kanda kinnitada ning kuigi meie kohalikus kultuuriruumis on palju Kesk-Euroopa (Inglismaa, Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa) mõjutusi, on siin puitmajad endiselt au sees ja populaarsed.

    Kas puitmajade populaarsus on tänapäeval tõusuteel?

    Kui roomlaste sõjatööstus vajas nii suurel hulgal puitu, et see muutus defitsiidiks ja elamuid oli seetõttu mõistlikum kivist ehitada, siis praegu pole ühtegi objektiivset põhjust, miks ei võiks elumajade tootmisel rohkem puitmaterjale kasutada. Tänapäeval on saadaval terve hulk erinevaid materjale alates plastikust, metallide ja komposiitmaterjalideni, mida kasutatakse kõigis eluvaldkondades ning ka puidudefitsiit on möödanik. Puitu toodetakse hetkel piisavalt ja kasvava nõudluse korral oleks lihtne ka toodangut suurendada. Näiteks võiks keskkonnale laastava loomakasvatuse poolt hõivatud karjamaad taas metsadega katta. Üks põhjuseid, miks inimesed otsustavad siiski kivimajade kasuks, on see sama müüt nende paremast vastupidavusest. Soovime siin selle hüpoteesi põhjalikumalt luubi alla võtta.

    Kui pikk on aiamajade tavapärane kasutusiga?

    Puitmaja potentsiaalne eluiga on kuni 1000 aastat

    Võimalik, et puidust majad võiksid kauemgi veel vastu pidada, kuid raske on ennustada, kas sellise pika ajavahemiku jooksul on alati keegi maja eest hoolitsemas. Selleks, et hooned ei kahjustuks, peavad nad olema niiskuse eest hästi kaitstud. 10aastat on võrreldes 1000 aastaga väga lühike aeg, kuid sellest piisab, et lekkiv katus teeks puidust ehitisele väga palju kahju. Sama kehtib muidugi ka kivimajade puhul. Mis iganes tüüpi majade eluaja pikkust ei määra mitte ainult ehitusmaterjali vastupidavus, vaid ka see, et inimesed soovivad elada kaasaegsetes majades ning teatud aja möödudes ebapraktilised või kahjustunud ehitised lammutatakse ja rajatakse uued asemele. Osa hooneid hävivad, kuna nende eest pole enam kedagi hoolt kandmas.

    Väga vanade ehitiste, näiteks puidust templite või kirikute, säilimise saladus on pidev tähelepanu ja hooldustööd. Kui hoone katuse eest kantakse järjepidevalt hoolt, siis ei hakka puit mädanema, kuna kõik lagundavad organismid, alates bakteritest kuni seente ja puidukahjuriteni, vajavad ellujäämiseks ja paljunemiseks vett.

    Mis veel räägib puitmajade kasuks?

    Puitmajal, olgu see siis lihtne aiamaja või suuremat sorti puidust elumaja, on kivist hoone ees palju eeliseid nii materjalide hinna, ehitustehnoloogia, elukvaliteedi kui ka funktsionaalsuse osas. Siin mõningad võrdlusmomendid:

    • Aiamaja pannakse kokku tehases toodetud valmisdetailidest väga lühikese aja jooksul. Iga kivihoone jaoks tehakse individuaalne planeering ja ehitus võib võtta aega aastaid. Samas on ka puithoonete puhul eritellimustööd lihtsalt teostatavad.
    • Puitmaja hind on nii tühja kui möbleerituna vaid murdosa kivimaja maksumusest. Ka ehitusaja pikkus on väga oluline finantstegur.
    • Puit on suurepärane looduslik soojusisolatsioonimaterjal, samas kui kivi on väga hea soojusjuhtivusega. Seetõttu sobivad kiviehitised vahemere kliimasse hästi, kuid jahedamate piirkondade puhul on puit soojusisolatsiooni huvides palju tõhusam ja puitmajad ka oluliselt populaarsemad.
    • Täiendavad soojustustööd on puitmajade puhul palju väiksema mahuga.
    • Puitpinnad näevad nii maja siseviimistluses kui välisfassaadil väga ilusad välja. Tapetseerimine ja krohvimistööd pole vajalikud.
    • Teadupärast on puitmajade sisekliima inimese tervisele väga hea,  temperatuuri ja niiskuse näitajad tasakaalus. Puit on nn hingav materjal ja teatud määral isegi puhastab siseruumides õhku.
    • Puit on isetaastuv tooraine ja sellepärast on tema ökoloogiline jalajälg suhteliselt väike. Võrdluseks, enam kui pooled maailma prügimägedest  on tekkinud kivimajade ehitusest tekkinud jääkide tõttu.
    • Hästi hoolitsetud puitmaja peab sama kaua vastu kui korralikult hooldatud kivimaja, kuid ta hind on soodsam, ehitusprotsess lihtsam, soojustus efektiivsem ja sisekliima mõnusam.

    Mida teha, et puitmaja peaks võimalikult kaua vastu?

    Kõige olulisem on kaitsta maja niiskuse eest:

    • Katus ei tohi vett läbi lasta
    • Hea ja kuiv vundament, vajaduse korral drenaažiga, kaitseb maja niiskuse eest altpoolt.
    • Puidukaitsevahendid hoiavad ära ilmastikunähtustest tekkivad kahjustused.
    • Majaseinade ümber peab olema vähemalt 20cm õhuruumi. Vajadusel tuleb maja läheduses vohavat taimestikku kärpida.
    • Pidage silmas, et ka põranda all peab olema piisavalt ruumi ventilatsiooniks.
    • Vajalik õhutus siseruumides — eriti seal, kus võib tekkida veeauru (toitu valmistades, duši all käies, koristades)
    • Üritage pidada silmas kõiki neid aspekte juba maja ehituse käigus ja vältida aurutõkkeid.

    Seniks kuni maja on niiskuse eest kaitstud, on tema seisukord laitmatult korras.

    Scroll Top