- Helista meile: +372 601 6211
- Või kirjuta: info@aiamaja24.ee
-
Jätkusuutlik eluviis ja keskkonnateadlikkus on üha enam inimeste tähelepanu keskpunktis. See on globaalne nähtus, mis hakkab tasapisi kõikjal maailmas ka tulemusi tooma – näiteks keelati Indias keemiapõllumajandus ja Aafrikas käib ulatuslik metsade uuendamine. Paljudele on teema, kuidas päästa meie planeeti, mida oleme industrialiseerimise algusest alates kahjustanud enneolematul kombel, väga südamelähedane. Inimesed on valmis neile harjumuspärase elukeskkonna säilimise huvides muutma isiklikke tarbimisharjumusi valides teadlikult tooteid, mis kahjustavad keskkonda nii vähe kui võimalik.
Keskkonnaeksperdid peavad puidust valmistatud tooteid, olgu need siis aiamajad või pesuklambrid, väga keskkonnasõbralikeks ja jätkusuutlikeks. Puit, eriti kui ta on pärit ökoloogilisest metsamajandusest, on tooraine, mis aja jooksul iseenesest taastub. Mitmeid teisi tooraineid, nagu näiteks nafta, leidub meie planeedil vaid piiratud koguses.
Loomulikult ei tähenda see seda, et metsa suurtes kogustes maha raiumine teeks keskkonnale head! Siiski on puude langetamine säästliku metsanduse raames osa loomulikust loodus- ja majandustsüklist, mis lõppkokkuvõttes säilitab metsi ning avaldab seega soodsat mõju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale. Kui tooraine tarbimine ja taastumine on omavahel tasakaalus, siis ei kahjusta see keskkonda.
Et omada terviklikku pilti, millel põhineb keskkonnateadlik käitumine, on ostjal vaja enne toote soetamist või tootjal enne toote valmistamist teada, mis jäätmed antud toodet kasutades tekivad ja kuidas on parim viis nendest vabaneda. Jäätmeprobleem tuleb eriti teravalt esile traditsiooniliste kivihoonete ehitusprotsessi käigus ja kunstmaterjalidest toodete valmistamisel. Sel kombel moodustub umbes 90% kogu maailma jäätmetest, mis saastab loodust rängalt ja tekitab pikaajalist kahju. See on järjekordne põhjus, miks keskkonnateadliku ostjakäitumisega inimesed eelistavad looduslikest materjalidest tooteid, näiteks puidust aiamajasid, korgist, puitvillast, kookoskiust, õlgedest jne valmistatud isolatsioonimaterjale, mesilasvahast küünlaid, puuvillast kangaid, puitmööblit jms. Pärast nn tootetsükli lõppu saab selline toode taas osakeseks loodusest ja toob sellele pigem kasu kui kahju.
Kui soovite lahti saada looduslikest tootejääkidest, siis võite need lihtsalt komposti visata või kasutada aias multšina ja mõne aja pärast on nad jälle kaasatud loodusressursside pidevasse eluringlusesse. Jäätmetekke vältimine on jätkusuutlikkuse seisukohast oluline aspekt.
Sellist loomulikku elutsüklit, kus millegi tekkimisele järgneb mingi aja pärast selle hävimine, üritame me nii aiamajade kui teiste looduslikest materjalidest valmistatud toodete puhul katkestada. Õnneks pole see eriti keeruline! Geniaalne ja igivana meetod millegi säilitamiseks on kuivatamine. Nagu me kõik teame on toidud nagu pasta, riis või kuivatatud maitsetaimed kuivsäilitatud ja neil on praktiliselt lõputu säilivusaeg. Põhimõte on selles, et looduslikud materjalid lagunevad suure hulga erinevate organismide abil, millel kõigil on üks ühine joon: nad vajavad elamiseks ja paljunemiseks vett. Kogu elu planeedil maa vajab vett.
Aiamaja eluiga oleneb suuresti sellest, kui hästi me suudame hoida seda kuivana, nii et ükski lagundavate organismide populatsioon (nt seened) ei suudaks seal paljuneda. Leidub puithooneid, nagu mõned Skandinaavia puitkirikud või Hiina templid, mis on sadu ja isegi tuhandeid aastaid vanad. Õnneks on puit materjal, mis laguneb üsna aeglaselt isegi looduses. Puidu lagunemisprotsessid algavad, kui ta on vahetus kokkupuutes niiske maapinnaga – see on väga tähtis aspekt, mida tuleb aiamaja või suvilat ehitades hoolikalt silmas pidada. Väga oluline on valida majale õige vundament. Palju sõltub ka kvaliteetsete puiduhooldusvahendite kasutamisest, seda eriti majaosade puhul, mis on ilmastikumõjudele eksponeeritud.
Hinnanguliselt on maailmas umbes 30 000 erinevat puuliiki. Puidusordid on väga liigispetsiifilised, neil kõigil on oma karakteristika ja nad leiavad kasutust eri viisidel. Eestis kasvab üle 51 pärismaise puusordi. Kuusepuit on siin eriti populaarne ja soodsa hinnaga. Kui Kesk-Euroopas kasvab kuusk väga kiiresti ja ta puit on palju pehmem ja vähem vastupidav, siis külmema kliimaga aladel on kuuskede kasvuaeg pikkade talvede vahel lühem ja puud kasvavad palju aeglasemalt. Siin on rohkesti ruumi, kuhu suuri metsasid istutada ja üles kasvatada. Võrreldes Kesk-Euroopa kuusega on põhjamaine kuusepuit peenekoeline, tihe ja vastupidav. Ta on eriti hinnatud saunade sisekujunduses, sest on äärmiselt vastupidav muutuvatele temperatuuri- ja niiskustingimustele.
Aiamaja24 aiamajad on tehtud puidust, mis on eelnevalt kuivkonserveeritud st. veesisaldusega umbes 18%, mis garanteerib hoonete vastupidavuse ja pika eluea.
