• Aiamaja24 logo
  • Auto varjualuse ehitusluba: millal on luba vaja?

    Auto varjualune Dora XL

    Kas auto varjualuse püstitamiseks on tarvis ehitusluba? Enne kui teed e-poest tellimuse või palkad ehitaja, tasub uurida, kuidas plaanitav ehitis seaduse silmis välja näeb. Sellest sõltub, kas võid kohe ehitama hakata või pead esmalt omavalitsuses asjaajamisega tegelema.

    Auto varjualuse ehitusluba: kiire ülevaade

    Üldiselt on auto varjualuse püstitamine lihtne: kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga auto varjualune ei vaja ehitusluba ega ehitusteatist. Pead siiski silmas pidama, et hoone vastab kinnistu detailplaneeringule või projekteerimistingimustele, järgida tuleb ka tuleohutuskujasid ja naabrusreegleid. Samuti peab hoone kajastuma ehitisregistris.

    Suurem varjualune vajab üldjuhul ehitusteatist ja ehitusprojekti. Ehitusluba on tarvis juhul, kui hoone ehitisealune pind on üle 60 m² või kõrgus üle 5 meetri.

    Need reeglid kehtivad ehitusseadustiku muudatuste järgi, mis jõustusid 1. augustil 2026.

    Mis muutus 1. augustil 2026?

    Ehitusseadustiku muudatused lihtsustasid väikeste ehitiste ehitamist:

    • Väikeehitise eraldi mõiste kadus. Varem oli seaduses väikeehitise definitsioon oma tingimustega. Nüüd lähtutakse otse lisa 1 tabelist.
    • Kuni 20 m² pindalaga ja kuni 5 m kõrgused hooned on vabad nii loast kui teatisest, sõltumata sellest, kas tegu on elamu abihoone või mitteelamuga.
    • Ehitusteatis kehtib nüüd kauem. Ehitusteatise kehtivus pikenes kahelt aastalt neljale.

    Kui oled varjualuse ehitamist kaalunud juba mõnda aega ja lugenud vanemaid artikleid, võivad seal toodud reeglid olla aegunud.

    👉 Puidust autovarjualused ja garaažid

    Kuidas ehitisealust pinda arvestada?

    Ehitisealune pind on ehitise maapealse osa horisontaalprojektsioon ehk pind, mille ehitis maa peal hõivab, kui seda ülevalt vaadata. Varjualuse puhul tähendab see enamasti katuse välismõõte, mitte postide vahekaugust.

    Näide: kui postid on 3 × 6 m alal, kuid katus ulatub igast küljest 30 cm üle, on katuse välismõõdud 3,6 × 6,6 m ehk ligi 24 m². Postide järgi jääksid sa 20 m² piiri alla, katuse järgi mitte. Räästa arvestamise kohta tasub oma omavalitsusest täpsustust küsida.

    Kui sinu varjualune jääb piiri lähedale, on kõige kindlam lähtuda katuse välismõõtudest.

    Valmislahendus või eritellimus

    Valmis autovarjualuse eelis on see, et mõõdud on täpselt teada juba enne ostu. Nii näed kohe, millisesse ehitusseadustiku tabeli ritta sinu varjualune kuulub. Aiamaja24 valmistab puidust autovarjualuseid ja garaaže põhjamaisest kuusest ja tarnib need monteerimiseks valmis materjalina.

    Kolm näidet erinevatest lahendustest:


    Henley autovarjualune on avatud varjualune, mille katuse mõõdud on 3,75 × 5,09 m ehk umbes 19 m². Sellega jääb see 20 m² piiri sisse.

    Auto varjualune Dora XL

    Puidust autovarjualune Dora XL on avatud varjualune, mille katuse mõõdud on 6,45 × 5,09 m. Sellise pinna puhul tuleb arvestada ehitusteatise ja ehitusprojektiga.

    Garaaž G varjualusega, üleskäiva uksega 37m² 7,2 x 5,5 m 70mm

    Varjualusega garaaž G ühendab 17 m² suletud garaaži ja 14 m² varjualuse. Kogupind on 31 m² ja harjakõrgus 2,85 m, seega käsitletakse seda hoonena, mille jaoks on vaja ehitusteatist ja ehitusprojekti.

    Kui kaalud, kas valida avatud varjualune või suletud garaaž, loe ka meie blogi puidust garaažide kasutusalade, eeliste ja puuduste kohta.

    Ehitusteatis ja ehitusprojekt samm-sammult

    Kui sinu varjualune on suurem kui 20 m², kuid jääb ehitusloa piiridesse, käib asjaajamine nii:

    1. Telli ehitusprojekt. Ehitusprojekt esitatakse koos ehitusteatisega, seega peab see enne valmis olema. Projekt näitab varjualuse asukohta krundil, mõõte, konstruktsiooni ja materjale.
    2. Esita ehitusteatis ehitisregistris. Teatises märgitakse kinnisasja andmed ja katastritunnus, ehitise kirjeldus, asukoht krundil ning kasutusotstarve.
    3. Oota vähemalt kümme päeva. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehituse algust. Kui omavalitsus selle aja jooksul lisakontrolli vajadusest ei teata, võid ehitama hakata.
    4. Arvesta võimalike lisanõuetega. Omavalitsus võib nõuda lahenduse muutmist, kooskõlastamist, lisatingimusi või naabri kaasamist.
    5. Esita valmis ehitise kohta kasutusteatis. Lisa 2 järgi on üle 20 m² varikatuse ja 20–60 m² hoone puhul pärast ehitamist vaja esitada kasutusteatis.

    Millal on auto varjualuse jaoks vaja ehitusluba?

    Ehitusluba on vaja hoonele, mille ehitisealune pind on üle 60 m² või kõrgus üle 5 meetri. Tavalise ühe- või kahekohalise varjualuse puhul juhtub see harva. Suure, mitme auto ja panipaigaga lahenduse või kõrge viilkatusega hoone puhul on see aga täiesti võimalik.

    Ehitusloa taotlus esitatakse samuti ehitisregistri kaudu koos nõuetele vastava ehitusprojektiga ning tasuda tuleb riigilõiv. Kui sinu omavalitsuses ei ole kehtivat detailplaneeringut, võivad enne projekteerimist olla vajalikud ka projekteerimistingimused.

    Eraldi juhtum on varjualune, mis ehitatakse majaga kokku. Sel juhul võib omavalitsus käsitleda seda olemasoleva elamu laiendamisena, mille kohta kehtivad omad reeglid. Kui soovid, et saaksid vihmaga autost otse välisukseni kuivalt jõuda, räägi see plaan enne projekteerimist kohaliku omavalitsusega läbi.

    Auto varjualune peab nõuetele vastama

    Ehitusloast ja teatisest vabastus ei tähenda, et varjualuse võiks panna ükskõik kuhu. Ka kõige väiksem varjualune peab arvestama järgmisega:

    • Planeering. Detailplaneering või üldplaneering võib määrata krundi ehitusala, suurima lubatud ehitisealuse pinna, hoonete arvu ja isegi katusekalde või materjalid. Ka 15 m² varjualune läheb krundi ehitusõiguse sisse.
    • Tuleohutus. Päästeameti juhendi järgi ei seata eri kruntidel asuvate hoonete vahel lisanõudeid siis, kui nende vahe on 8 meetrit või rohkem. Kui vahe on 4–8 meetrit, peab tule levikut takistama vähemalt 30 minutit. Alla 4 meetri on nõue 60 minutit. Seetõttu soovitatakse varjualune paigutada krundi piirist vähemalt 4 meetri kaugusele.
    • Omavalitsuse õigus lisanõuetele. Ehitusseadustiku § 35 ja § 38 lubavad omavalitsusel põhjendatud juhul nõuda ehitusteatist või ehitusluba ka sellise ehitise kohta, mida lisa 1 ei nõua. Seda tehakse näiteks miljööväärtuslikel aladel ja muinsuskaitse all olevatel aladel.
    • Ohutus. Iga ehitis peab olema kogu oma eluea jooksul ohutu. Varjualuse puhul tähendab see eelkõige seda, et katus peab Eesti talvel lumekoormust kandma.

    Asukoht

    Kui paberitega on selgus käes, saad mõelda praktilisematele valikutele. Asukoha määravad enamasti olemasolev sissesõidutee, väravad ja maja uste paiknemine. Majast eraldi seisev varjualune annab rohkem vabadust nii paigutuse kui ka asjaajamise mõttes.

    Aluspinna valik mõjutab nii eelarvet kui ka igapäevast mugavust. Killustik on kiirem ja odavam, sillutis on puhtam ja kestab kauem.

    Elektrikaabel tasub paigaldada juba enne aluspinna rajamist, isegi kui sul praegu elektriautot ei ole. Valgus, autoaku laadija ja talvine eelsoojendi on pistikupesa juures palju lihtsam kasutada.

    Rohkem praktilisi soovitusi leiad juhendist kuidas valida garaaži – suur osa sealsetest valikutest kehtib ka varjualuse puhul.

     

    Korduma kippuvad küsimused

    Kas 20 m² auto varjualune vajab ehitusluba?
    Ei. Kuni 20,0 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgune varjualune ei vaja ehitusluba ega ehitusteatist. Planeeringu ja tuleohutuse nõuded kehtivad siiski.

    Kas 30 m² autovarjualune vajab ehitusluba?
    Ehitusluba üldjuhul ei ole vaja, kuid tuleb esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga vähemalt kümme päeva enne ehituse algust. Pärast valmimist tuleb esitada kasutusteatis.

    Kas varjualune peab olema krundi piirist 4 meetri kaugusel?
    Seadus ei sätesta konkreetset kaugust krundi piirist. Tuleohutuse tõttu soovitatakse varjualune siiski paigutada piirist vähemalt 4 m kaugusele. Kui see ei õnnestu, tuleb tule levikut takistada tulepüsivate lahendustega. Detailplaneering võib seada ka eraldi ehitusala piirid.

    Kuhu ehitusteatis esitada?
    Ehitusteatis esitatakse elektrooniliselt ehitisregistris ning see jõuab sinu kohalikku omavalitsusse.

    Kas majaga kokku ehitatud varjualuse puhul kehtivad samad reeglid?
    Mitte tingimata. Majaga kokku ehitatud varjualust võidakse käsitleda elamu laiendamisena. Küsi enne projekteerimist oma omavalitsusest.


    Kasutatud allikad:

    1. Ehitusseadustik – Riigi Teataja
    2. Ehitusseadustik lisa 1
    3. Ehitusseadustik lisa 2
    4. Päästeamet – juhend üksikelamu ja abihoone eelprojekti menetlejale
    Scroll Top