- Helista meile: +372 601 6211
- Või kirjuta: info@aiamaja24.ee
-
Mitte ükski poest või isegi turult ostetud köögivili ei maitse niivõrd hästi, kui oma kasvuhoones valminud aiasaadused.
Kui soovite, et söögilaual oleksid alati mahlakad ja värsked köögiviljad, puuviljad ja maitsetaimed, tasub mõelda isikliku kasvuhoone soetamise peale. Oma kätega kasvuhoone ehitamine nõuab küll veidi tööd ja vaeva, kuid lõpptulemus kompenseerib kõik teie kulud ja jõupingutused.
Käesolev artikkel on kasulik nii neile, kes on juba otsustanud ise kasvuhoonet ehitama hakata, aga ka neile, kes veel kahtleval seisukohal on. Me arutleme, kas kasvuhoonet on mõttekam ise ehitada või osta valmis maja, kuidas valida hoonele sobiva kuju ja suuruse, kuhu seda ehitada ning millised on erinevate materjalide eelised ja puudused. Anname seejuures ka põhjalikud instruktaažid puidust kasvuhoone ehitamiseks.
Kui te ei ole veel otsustanud, mis oleks parem ⎯ kas ehitada ise oma kasvuhoone või osta valmis toote, siis siinkohal toome välja mõlema variandi tugevaid küljed.
| Argumendid kasvuhoone ehitamise kasuks: | Argumendid valmis kasvuhoone ostmise kasuks: |
| Saate ehitada täpselt sellise kujundusega kasvuhoone nagu soovite | Saab kiiresti valmis |
| Kasvuhoonet on lihtne tulevikus suuremaks ehitada | Kvaliteetne ehitus ja professionaalne disain |
| Valite endale sobivaimad materjalid | Pole vaja aeganõudvat ettevalmistust ega erilisi oskusi |
Kokkuvõttes sõltub kõik sellest, kas soovite endale ehitada ainulaadset kasvuhoonet, kus on arvesse võetud iga teie soov, või eelistate valmis lahendust, mis säästab nii aega kui ka raha. Ärge unustage, et oma kasvuhoone ehitamine on oluliselt töömahukam protsess kui poest ostetud valmis komplekti kokkupanek.
Kasvuhoone suurus ja kuju sõltuvad teie vajadustest, isiklikest eelistustest ja taimesortidest, mida soovite seal kasvatada. Vaatleme mõnda olulist tegurit, mida tuleks disaini valikul silmas pidada.
Mis eesmärgil hakatakse kasvuhoonet kasutama
Enne kui hakkate oma kasvuhoonele meelepärast kujundust valima, peaksite täpselt teadma, mida te seal kasvatama tahate hakata. Võib-olla on köögi- ja puuviljade kasvatamine teie jaoks hobi ja te tahaksite, et kasvuhoone näeks aias lihtsalt kena välja. Kui soovite seal vaid ühte sorti saadusi (näiteks tomateid) kasvatada, siis ehk piisab ka pisikesest mini-kasvuhoonest. Kui köögiviljade kasvatamisest peaks saama teile täiendav sissetulekuallikas, siis tuleb valida vastava suurusega kasvuhoone.
Kõik kasvuhoone parameetrid sõltuvad sellest, milliseid taimi kavatsetakse kasvatama hakata. Iga kultuuri jaoks on vajalik spetsiifiline kogus valgust ja niiskust. Ka kasvuhoone kõrgus sõltub kasvatate taimede tüübist. Kõrgete taimede, näiteks tomatite puhul on parim ristkülikukujuline disain. Öeldakse, et kasvuhoone kõrgus köögiviljade ja puuviljade kasvatamiseks peaks olema 2 meetrit või rohkem.
Kui on juba teada, mida kasvuhoones hakatakse kasvatama, siis järgmise sammuna tuleb välja valida kasvuhoone kuju. Järgnevatel piltidel on kujutatud mõningaid erinevaid variante.
Kaarkasvuhoone koosneb tavaliselt metallprofiilist karkassist, millele on paigaldatud polükarbonaadist plaadid. Seda on taskukohane ja lihtne paigaldada. Disain sobib nii suviseks kui ka aastaringseks kasutamiseks. Peamine puudus on ventilatsioonisüsteemi paigaldamise keerukus.
Seinaäärne kasvuhoone kinnitatakse maja seina külge. Peamisteks eelisteks on kompaktsus ja töökindlus. Ta on tuule ja teiste ilmastikumõjude eest hästi kaitstud. Sobib lillede ja köögiviljade kasvatamiseks. Kasvuhoonet niivõrd majale lähedale ehitades tuleb olla ettevaatlik, et olulised majja suunduvad kaablid, torud, traadid ei saaks kahjustada.
Viilkatusega kasvuhoone disain on sarnane viilkatusega majaga. Kujunduselementide valikul tuleks lähtuda tingimustest ja isiklikest eelistustest. Sobib kõrgete taimede kasvatamiseks. Kasutades polükarbonaati kasvuhoone kattematerjalina, tuleb arvestada suure materjalikuluga. Kui kate on valmistatud klaasist, siis on tarvis ehitada ka vundament.
Kasvuhoonele tuleb valida optimaalne asukoht, kuna see mitte ainult ei mõjuta saagirikkust, vaid vähendab ka kasvuhoone käitamisega seotud kulusid. Parima koha valimisel tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid:
Pind, kuhu tahetakse ehitada kasvuhoonet, peab olema suhteliselt suurte mõõtmetega tasane ala.
Kasvuhoonele peaks leidma koha, kus oleks võimalikult palju ühtlast valgust. Vältida tuleks hoonete, tarade ja suurte kõrgete puude lähedust, sest vastasel juhul on vaja hakata kasutama kunstlikku lisavalgust, mis tekitab lisakulusid.
Kui kasvuhoone on kohas, kus sageli puhub tuul, siis jahtub ta kiiresti maha. Jahedama ilma korral toob see endaga kaasa suured küttekulud. Parimaks tuuletõkkeks on hekk, mis asub kasvuhoonest umbes 7 meetri kaugusel ⎯ see ei heida kasvuhoonele varju ning kaitseb tuule ja läbitõmbetuule eest.
Kasvuhoone on sageli paigutatud kuhugi krundi tagumisse otsa. Samas tuleb aga ka meeles pidada, et mida kaugemal hoone on, seda raskem on tema eest hoolitseda. Samuti mõjutab pikem vahemaa elektriühenduse, veetorude jms paigaldamise maksumust.
Kui otsustate ehitada kasvuhoone oma kätega, siis esimeseks sammuks on sobiva vundamendi valik. Enne vundamendi ehitamist tuleb otsustada, millist materjali soovite selleks kasutada. Näiteks vajab klaaskattega kasvuhoone jäigemat vundamenti kui polükarbonaadist kattega kasvuhoone. Samuti tasub arvesse võtta eri vundamendiliikide maksumust ja paigaldamiseks minevat ajakulu. Vaatleme siinkohal kolme kõige levinumat vundamenditüüpi: puitvundament, betoonvundament ja vaivundament.
Puitvundamendil on palju eeliseid ⎯ soodne hind, lihtne ehitada ja head soojusisolatsiooni omadused. Siiski tuleb märkida, et ta pole väga tugev ja mõeldud kasutamiseks pigem kerge konstruktsiooniga kasvuhoone puhul. Puitvundament on vastuvõtlik niiskusele ja läbi vettides võib minna mädanema isegi hoolimata puidukaitsevahendiga töötlemisest.
Selline vundament on tugev ja vastupidav, teda ei mõjuta kõrge õhuniiskus ja muud välismõjud. Et ehitada betoonvundamenti, peab pinnas olema piisavalt stabiilne ja kuiv. Vundamendi peamisteks puudusteks on tema on madalad soojusisolatsiooniomadused ja suur mass, mille tõttu vundamendi ehitus on suhteliselt töömahukas ettevõtmine.
Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja teda saab vajadusel hõlpsasti kolida ühest kohast teise. Vaivundamendi peamine puudus on kõrge hind.
Enne kui otsustate, millist materjali soovite kasvuhoonele karkassi ehitamisel kasutada, tuleks teada erinevate materjalide puuduseid ja boonuseid. Teeme siinkohal juttu kolmest levinumast karkassitüübist: puitkarkass, plastkarkass ja alumiiniumkarkass.
Puidust karkassi on lihtne kokku monteerida, parandada ja teise kohta ümber kolida. Samuti on väga atraktiivne selle materjali soodne hind. Lisaks veel mõned boonuspunktid:
Puidu peamised puudused:
Plastraami peamiseks boonusteks on esteetiline välimus ja taskukohane hind. Lisaks on tal veel teisigi eeliseid:
Samas on plastikust karkassil ka mitmeid negatiivseid omadusi:
Alumiiniumprofiilidest karkass on väga vastupidav ja tugev. Tal on teiste raamimaterjalide ees mitmeid eeliseid:
Peamisteks puudusteks on kõrge hind ja olematu soojusisolatsioon.
Klaaskasvuhoone näeb ilus välja, kuid on samas ka praktiline. Kuna klaas on väga hea läbipaistvusega, on taimi võimalik imetleda ka kasvuhoonest väljaspool viibides. Klaasist kasvuhoonel on ka palju teisi tugevaid külgi:
Hoolimata paljudest eelistest, ei tohi unustada ka miinuspooli:
Polükarbonaadist paneelid on kasvuhoonete kattematerjalina väga populaarsed erinevatel põhjustel:
Väärib märkimist, et polükarbonaadist paneelidel on teiste materjalidega võrreldes üsna kõrge hind, kuid materjali turvalisuse, tugevuse ja pika kasutusea tõttu on selline hind igati õigustatud.
Kasvuhoone on mõeldud lillede, puuviljade, köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamiseks. Enamjaolt on kasvuhooned iseseisvad ehitised, kuid neid on võimalik ehitada ka mingi teise hoone seina najale. Taimi on neis võimalik kasvatada nii siseruumis kui sobiva ilma korral ka välitingimustes. Kasvuhoone võib mängida olulist rolli aiakujunduses. Talveaias kasvavad tavaliselt toataimed. See on lilli täis ruum, mis on mõeldud lõõgastumiseks. Tavaliselt on talveaed rajatud maja või korteri sisse.
Kasvuhoone eluiga sõltub sellest, mis materjalist ta on ehitatud. Polükarbonaadist kasvuhoone peab vastu umbes 15 aastat. Hästi hooldatud klaasist kasvuhoone eluiga on palju pikem – kuni 50 aastat. Sama oluline on karkassi materjali valik. Puidust karkassi eluiga on tavaliselt 5-7 aastat, kuid kui tema eest hästi hoolt kanda, võib raam vastu pidada aastakümneid. Alumiiniumraami eluiga on kuni 30 aastat.
Vundament on peaaegu kõigil juhtudel vajalik ⎯ ainsad erandid on ehk ajutised konstruktsioonid nagu minikasvuhooned ja fooliumkattega kasvuhooned. Vundamendi külge kinnitub kasvuhoone raam. Ta kaitseb kasvuhoonet tuule, niiskuse, putukate ja näriliste eest, toimib isolatsioonimaterjalina ja aitab hoida ruumi temperatuuri ühtlasena.
Kui soovite istutada rohkesti taimi ja seejuures ise vabalt nende vahel ringi liikuda, peaks kasvuhoone minimaalne laius olema vähemalt 240cm. Sel viisil mahutate ära kaks 90cm laiust peenart, jättes nende vahele 60 cm pikkuse läbikäigu. Kasvuhoone optimaalne pikkus võiks olla 4–6 meetrit ja soovitatav kõrgus 250 cm. Viilkatusega kasvuhoonete puhul peaks seinte kõrgus olema vähemalt 180–200 cm. Kasvuhoone kohustuslikuks elemendiks on loomulikult ka uks ⎯ selle laius peaks olema vähemalt 1 meeter, et iseendal oleks mugav sisse ja välja käia, kuid läbi peaks mahtuma ka aiakäru.
Allpool leiate juhendi, kuidas ehitada ilma suurema vaevata ilusa puidust kasvuhoone. Kuigi tänapäeval on müügil igasugu põnevaid ehitusmaterjale, on puitkarkass aegumatu klassika, mis mõjub alati värske ja looduslähedasena.
| Reha | lehtede ja muu prahi kokku riisumiseks |
| Puidust vaiad ja köis | vundamendi asukoha markeerimiseks |
| Labidas | kaevamistöödeks |
| Lood | betoonpinna loodimiseks |
| Haamer | puidust vaiade sisse löömiseks |
| Mõõdulint | mõõtmiseks |
| Polüetüleenkile | kaitsekiht betooni ja kruusa vahel |
| Kruus | kraavi põhja täiteks |
| Segu tsemendist, liivast ja kruusast | betooni valmistamiseks |
| Raudvardad | paigaldatakse betooni sisse, et seda tugevdada |
| Tugevdustraat | vajalikeks kinnitusteks |
| Tõrvapapp | isolatsioonimaterjal |
| Ankrukruvid | kasvuhoone vundamendi külge kinnitamiseks |
Vajadusel lisaks: puidust laudasid, mida saab kasutada betoonisegule vormi valmistamiseks ja telliseid
| Mootorsaag | puidu lõikamiseks |
| Freesimislõikur | soonte lõikamiseks puitu |
| Puur | puurimistöödeks |
| Kruvikeeraja | kruvide ja tüüblite kinnitamiseks |
| Männipuit | materjal, millest ehitatakse karkassi konstruktsioon |
| Profiili kinnitusnurgad | alusraami kokkupanemiseks |
| Klaas | kasvuhoone kattematerjal |
| Puidukruvid | raami kokkupanekuks |
| Hermeetik | klaasimistöödeks |
| Klaasiliistud | toestab klaasi raami sees |
| Puiduliistud | karkassi element |
Kasvuhoone laius ja pikkus arvutatakse klaasist, pleksiklaasist või polükarbonaadist paneelide suurust silmas pidades. Paneelide laius, mis on võrdeline vertikaalsete postide vahelise kaugusega, ei tohiks ületada 1 meetrit.
Kasvuhoone pikkus on niisiis kõigi postide ja klaaspaneelide laiuste summa. Näiteks nelja sektsiooniga kasvuhoone puhul näeks arvutus välja selline: otsapostid 200mm (100mm + 100mm) + klaaspaneelid 4 x 1000mm + vahepostid 300mm = 4500mm.
Enne vundamendi ehitamist tuleb ehitusplats kividest ja liigsest prahist puhastada ning niita rohi. Pärast seda märgistatakse kasvuhoone piirjooned puidust vaiade vahele pingutatud nööri abil. Seejuures on oluline kontrollida, et diagonaalid oleksid võrdse pikkusega.
Seejärel kaevatakse umbes 80cm sügavune kraav. Lihtsa ribavundamendi jaoks piisab 25cm laiusest ja 30cm sügavusest kraavist.
Liiv, kruus või segu mõlemast valatakse kraavi põhja ja tambitakse tihedalt kokku. See kiht peaks olema umbes 10cm paksune.
Ehitage puidust vormi, kuhu sisse kallatakse hiljem betoonisegu. Selle kõrgus kraavi põhjast arvestatuna peaks ulatuma 1-5cm maapinnast kõrgemale.
Et kaitsta betoonisegu niiskuskao eest, kinnitatakse vormi siseseintele katusepapist või vastupidavast polüpropüleenkilest valmistatud paneelid.
Vundamendile täiendava tugevuse andmiseks paigaldatakse kraavi tugevdav metallist raam ristlõikega 10-12mm. Selle metallraami kaugus vormi seintest, põhjast ja pealispinnast peaks olema u 3cm.
Kasvuhoone kinnitamiseks vundamendile tuleb eelnevalt paigaldada ankrukruvid. Poltide väljaulatuva osa kõrgus sõltub kasvuhoone raami materjalist. Näiteks kui puitraam on mõõtmetes 100 x100mm, peaks vundamentist väljaulatuv osa olema sellest veel 35mm kõrgem ⎯ kokku 135mm (seejuures on arvesse võetud ka 5mm paksune hüdroisolatsioonikiht).
Kui valmistate betooni ise, siis segage tsement, liiv ja kruus vahekorras 1: 3: 5. Veenduge, et segu on valmistatud korrektselt – ta peaks labida pealt kergesti maha voolama.
Pärast seda tuleb kraav ühtlaselt betooniga täita ja horisontaalselt loodi abil tasandada.
Väga ilus näeb välja punastest tellistest vundament. Seda võib ehitada alles 5 päeva pärast betoonitööde lõpetamist. Müür peaks olema ühe tellise laiune ja kolm rida kõrge.
Enne karkassi ehitamist tuleb puitmaterjali töödelda spetsiaalsete puiduimmutusvahenditega, et kaitsta seda pragunemise ja mädanemise eest. Pärast seda tuleb teha vajalikud mõõtmised ja saagida puitdetailid õigesse suurusesse.
Esiteks ühendatakse ankurkruvid alusraamiga ja kinnitatakse selle tüüblitega põhivundamendi külge. Seejärel tugevdatakse alusraami nurkasid kinnitusprofiilidega.
Järgmisena monteeritakse alusraamile kogu kasvuhoone raamistik koos ukseavaga. Siis saab pihta hakata vertikaalsete postide paigaldamisega.
Järgmisena ühendatakse postide ülemised otsad horisontaalsete laudadega. Seejärel monteeritakse kokku karkassi seinade ülejäänud osad. Detailide vahelise kauguse kontrollimiseks võib kasutada kahte eelnevalt väljalõigatud ja kalibreeritud vertikaalset ja horisontaalset šablooni.
Katust paigaldades tuleks kõigepealt panna põrandal kokku sarikakolmnurgad. Kokku monteeritud kolmnurgad tuleb ükshaaval seinte külge kinnitada (kõigepealt kasvuhoone esi- ja tagaküljele, siis sissepääsu poolsele küljele).
Ukse ehitamisel oleks oluline kõik detailid eelnevalt freesida, et ta sulguks tihedalt. Kui uks on hingedele riputatud, tuleks kontrollida, kas ta avaneb sujuvalt.
Klaaside paigaldamisega võiks alustada katuselt. Iga klaaspaneel paigaldatakse valmislõigatud soonde. Paneelid kinnitatakse tihendusmassi abil ja lastakse materjalil kuivada.
Väljastpoolt on klaas kinnitatud puidukruvide abil ja teda toestab puidust liist. Et klaas soone sees ei puruneks, tuleks jätta 2mm vaba ruumi igast küljest.
Kuna klaasist kasvuhoone soojust hästi ei salvesta, on talvel vajalik lisaküte. Elektriseadmeid on lihtne transportida ja paigaldada. Seejuures tuleb olla ettevaatlik ja kaitsta elektroonikat niiskuse eest. Kasvuhoone kütmiseks sobivad mitmesugused elektriküttekehad nt kuumaõhupuhur õhu soojendamiseks ja küttematid põranda kütmiseks.
Kuna päevavalgust talvisel ajal napib, on ülioluline paigaldada taimede jaoks korralik ere lisavalgustus. Näiteks LED-valgustus on väga ökonoomne ja töökindel ning seda saab kasutada koos automaatse juhtimissüsteemiga — nii on võimalik valgust sisse ja välja lülitada taimeri abil.
Õige hooldus on vajalik, et kasvuhoone esteetiline välimus säiliks ja hoone peaks kaua vastu.
Klaaspindade puhastamiseks võib kasutada samasid tooteid, mis tavaliste elumaja akende puhul.
Kondenseerunud niiskus kasvuhoone nurkades loob soodsa keskkonna bakterite kasvuks, mis võib taimedele halvasti mõjutada. Neid kohti oleks soovitatav puhastada antiseptiliste ainetega.
Aeg ajalt tuleks karkass üle värvida ja kriimustused parandada, et puit peaks vastu pikka aega optimaalses seisukorras.
Parandage katkised klaasid, vigastatud luugiservad, lahtised ühendused, kulunud aknatihendused jms
Ehitades kasvuhoonet, on väga oluline, et vundament oleks korrektselt ehitatud ja raam paigaldatud vastavalt juhendile. Nõuetekohaselt ehitatud kasvuhoone on funktsionaalne ja usaldusväärne ning toob teile rõõmu aastakümneid. Iseehitatud kasvuhoonet ei saa kunagi võrrelda tehases toodetud kasvuhoonetega, kuna ta on disaini ja funktsiooni poolest täiesti ainulaadne.
