- Helista meile: +372 601 6211
- Või kirjuta: info@aiamaja24.ee
-
Teinekord on aia ainus eesmärk näha ilus välja. Ainuüksi sellest piisab, et ta oleks meile kasulik. Eriti kogesime seda hiljutiste koroona pandeemiast tingitud liikumispiirangute ajal, kui vaba aja veetmine väljaspool kodu oli keeruline. Tänapäeval kaunistavad aedu sageli puidust paviljonid ja lehtlad. Siinkohal tahaksime üksikasjalikult seletada, mis vahe neil on ja kuidas neid hooneid aias optimaalselt ära kasutada.
Kui teate prantsuse keelset sõna „papillon”, siis olete ehk märganud, kui sarnaselt kõlab see sõnale „paviljon”. See pole juhus! Sõna iseenesest pärineb hilisladina keelest, kuna tollased suured telgilaadsed elamud kandsid nimetust „papilio“ ehk „liblikas“. See oli tingitud sellest, et hoonete sissepääs oli liblikatiibade kujuline. Ka tänapäeval nimetatakse sarnaseid ruudukujulisi telke, mida teinekord püstitatakse aiapidude, pulmade jms tarbeks, paviljonideks. Mõiste „paviljon“ on aga nüüdseks palju laiema tähendusega. Vikipeedia andemetel on see mitmesuguse kuju (ennekõike ümmargune ja mitmekandiline) ja otstarbega (aia- ja pargimaja, lusthoone, ooteruum või kiosk) kergema konstruktsiooniga ehitis. See võib olla ka suurema hoone ettepoole ning kõrgusse ulatuv iseseisva katusega kesk- või nurgaosa. Paviljone kasutatakse sageli näituste väljapanekute jaoks ja ka filmivõtetel abihoonetena. Oluline on seejuures mainida, et enamik paviljone on valmistatud puitmaterjalist.
Mõiste gazebo pärineb inglise keelest ja nagu sõna “gaze” (eesti k. vaatama, uudistama, põrnitsema) juba vihjab, on asjal pistmist millegi visuaalsega. Algselt kutsuti nii aiamajasid või -paviljone, millel oli eriliselt hea vaade. Kaasaegses kõnepruugis kasutatakse termineid “paviljon” ja “gazebo” sageli samas tähenduses. Kui hoone seinad on kinnised, siis jutt on pigem paviljonist ja mida avatum on hoone, seda enam võib teda nimetada gazeboks ehk lehtlaks (eesti keelne vaste sõnale gazebo on lehtla). Meie tootevalikus võite leida väga erinevaid paviljone, lehtlaid ja pergolaid. Klassikaline pergola on puitkonstruktsioon, kus postidele toetuvatele taladele on ehitatud sõrestik, mida mööda väänduvad dekoratiivsed ronitaimed. Pergolaid ehitati juba antiikajal Roomas ja Egiptuses, kus nad pakkusid kaitset põletava päikese käest.
Tänu suurtele klaaspindadele jätab puitpaviljon väga hapra ja õhulise mulje. Avaratest akendest on sõna otseses mõttes võimalik vaadata hoonest läbi. Paviljoni siseruum on päevasel ajal tulvil loomulikku valgust ja sealt avaneb suurepärane vaade ümbritsevale aiamaastikule. Aiakujundusse annavad suure panuse ehitise stilistilised eripärad, nagu kunstipäraselt nikerdatud aknaraamid, hoone kuue- või kaheksanurkne kuju ja pilkupüüdev püramiidkatus, säilitades samal ajal kogu funktsionaalsuse, millega oleme harjunud tavapäraste aiahoonete puhul. Nii on võimalik puitpaviljonis viibida isegi tormi ja vihma ajal või hoiustada seal turvaliselt asju — eelis, mis lahtiste külgedega lehtlatel ja pergolatel puudub.
Miks mitte? Kuigi tavaliselt paigaldatakse paviljonid parkides või suurtes aedades sageli kesksele kohale, kus nad eriti suure tähelepanu osaliseks saavad, ei kaota nad oma võlu ka aia serva paigutatuna. Seejuures tuleks meeles pidada kahte asja:
Kui soovite paigutada puitpaviljoni aia serva või nurka, ei kahanda see sugugi selle pilkupüüdva hoone värskendavat mõju kogu aiale. Siiski pole ehk mõistlik osta igast küljest avatud paviljoni, kui hiljem on võimalik läbi avarate akende vaid igavat aiatara imetleda. Meilt võib tellida 6- või 8-nurkseid paviljone, millel on üks või isegi mitu suletud külge. Sellistel tagaseinadel pole ühtegi akent ja seetõttu on sinna hea kinnitada näiteks riiuleid või riidenagisid.
Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga hoone püstitamisel (juhul kui see pole elamu) tuleb tagada kohaliku omavalitsuse teavitamine väikeehitise püstitamise kavatsusest, kusjuures detailplaneeringu kohustuseta aladel pole ka see vajalik. Täita tuleb vaid vormikohane taotlus, mingeid täiendavaid dokumente esitada pole vaja. Kohalikul omavalitsusel on küll õigus esitada täiendavaid nõudeid (näiteks asukoha suhtes, kui isik ehitab alale, kuhu ehitada ei tohi)
Väikeehitise püstitamist võib piirata:
• ehituskeeluvöönd (reeglina 5 m krundi piiridest sissepoole; ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada naabri kirjaliku nõusolekuga);
• krundi suurim lubatud hoonete arv;
• krundi suurim lubatud täisehituse pindala;
• suurim lubatud kõrgus 5 m.
Hoone omanik on kohustatud viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast teavitama vallavalitsust ehitise valmimisest. Kõik vajalikud vormid ja juhendid on hõlpsalt leitavad internetist ehitisregistri kodulehelt või kohalikust omavalitsusest.
Suuremad kui 20 m2 pindalaga hooned vajavad kas ehitusluba või -teatist. Siinkohal väike tabel, mis annab päris hea ülevaate vajalikest tingimustest: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf
Aiapaviljoni suurus ei ületa tõenäoliselt 20 m2, kuid vajadusel aitame teid alati teie poolt välja valitud aiamaja ehitusplaanide, korruseplaanide ja spetsifikatsioonidega, mida omavalitsus või taotlusprotsessi kaasatud inimesed näha soovivad.
Isegi kui paviljoni ehitus ei vaja luba, oleks kena enne ehituse algust teavitada naabreid, et vältida võimalikke hilisemaid arusaamatusi.
Puitpaviljonide maksumus on vahemikus 4000- 9000€. Suuremad paviljonid on 15 m2 suurused ja osadel on kaasas ka ruumi keskele paigaldatav laud grilliga ja korsten, mis kõik on juba hinnas sees. Väiksemad lehtlad ja pergolad on saadaval isegi veel soodsamate hindadega. Üldiselt sõltuvad puitehitiste hinnad muidugi alati tooraine maailmaturuhindadest ja seetõttu võivad meie toodete hinnad kõikuda. Huvi korral heitke pilk meie kodulehele või võtke telefoni või e- maili teel ühendust.
Puidust paviljonide ja lehtlate katused on kaetud katusekatte ja katusesindlitega ning seetõttu on need hooned täiesti talvekindlad. Kuiv asukoht, korrektne vundament ning hea ventilatsioon on nagu kõigi teistegi puidust aiamajade puhul olulised tegurid, mis mõjutavad hoone vastupidavust ja talvekindlust. Seevastu mobiilsed paviljonid ja aiatelgid, mis koosnevad terasraamile tõmmatud tekstiilist, talve vastu ei pea ning nad tuleks koost võtta hiljemalt enne esimest lund.
Puidust lehtlaid tavaliselt talveks maha ei lammutata, kuid neid kasutatakse siis palju harvemini. Muidugi leidub loodussõpru, kes väga naudivad, et neil on kuiv istekoht keset lumist aeda lindude ja loomade vaatlemiseks. Kui läheduses on kelgutamiseks või suusatamiseks sobiv künkake, võib lehtlat kasutada spordivarustuse hoiustamiseks ja kuumade jookide serveerimiseks.
Lehtla ja loomulikult ka pergalo põhiline kasutusaeg on aasta soojemad kuud. Siis on seal mõnus aiatööde vahel puhata, sõpradega koos aega veeta, nautida romantilisi õhtusööke ja korraldada unustamatuid aiapidusid. Samuti on meeldiv igapäevasest argielust eemale tõmbuda ja vaikses aianurgas segamatult head raamatut lugeda. Tänu lahtisele konstruktsioonile on võimalik tunda erilist lähedust loodusele, sest tajutav on iga tuuleiil, kuulda on mesilaste suminat ja kui väga vaikselt istuda, siis tulevad ka teised aiaelanikud tasapisi uudistama, kes nende valdussesse on sattunud.
Traditsionaalset Itaalia stiilis pergolat kujutame ette tavaliselt viinamarjaväätidesse mähkununa. Selleks ei ole aga sugugi vaja elada lõunamaal, vaid viinamari kasvab ka palju jahedamas kliimas. Küsige aianduskeskustes külmakindlate (ja soovitatavalt ka seenekindlate) sortide kohta!
Lisaks viinamarjale leidub ka mitmeid teisi ronitaimi, mis sobivad pergolasse istutamiseks. Vastupidavad ja kiiresti kasvavad ronitaimed on näiteks:
Loomulikult sobivad sellised taimed elegantseks looduslikuks kaunistuseks ka teistele aiahoonetele. Alati tuleb aga silmas pidada, et vohav taimestik hoonete vahetus läheduses võib takistada ventilatsiooni ja tekitada seetõttu kahjustusi, mis lühendavad maja eluiga.
Kui peame siinkohal silmas puidust paviljoni, mis on igast küljest seinte ja akendega piiratud, siis sellist hoonet saab kasutada põhimõtteliselt nagu iga teist tavalist aiamaja. Tänu paviljonide erilisele disainile kasutatakse neid tavaliselt aga vaba aja veetmiseks olgu see siis üksi, kahekesi või sõpradega, värskes õhus einestamiseks või lõbusateks aiapidudeks. Aiatööriistade hoiustamiseks või töökojaks on paviljon ehk liiga kauni välimusega, kuid kunstniku ateljeeks sobiks ta hästi. Muidugi sobib hoone valgusküllane interjöör kõikvõimalikeks mängudeks, aga ka käsitöö ja hobide harrastamiseks.
